MindMap Gallery Rahvatervis
Sơ đồ tư duy này, được tạo bằng EdrawMind, tập trung vào khái niệm "rahvatervis" (sức khỏe cộng đồng). Nó bao gồm các khía cạnh như mô hình y tế, các yếu tố ảnh hưởng đến sức khỏe cộng đồng, và các chiến lược cải thiện sức khỏe. Các chủ đề chính bao gồm mô hình sinh học - tâm lý - xã hội, các yếu tố môi trường, lối sống, hệ thống chăm sóc sức khỏe, và vai trò của Tổ chức Y tế Thế giới (WHO).
Edited at 2021-09-29 12:10:01Sơ đồ tư duy này, được tạo bằng EdrawMind, tập trung vào khái niệm "rahvatervis" (sức khỏe cộng đồng). Nó bao gồm các khía cạnh như mô hình y tế, các yếu tố ảnh hưởng đến sức khỏe cộng đồng, và các chiến lược cải thiện sức khỏe. Các chủ đề chính bao gồm mô hình sinh học - tâm lý - xã hội, các yếu tố môi trường, lối sống, hệ thống chăm sóc sức khỏe, và vai trò của Tổ chức Y tế Thế giới (WHO).
Explore the core concepts of public health with our in-depth guide that delves into the various models and determinants influencing community health outcomes. This resource is essential for students, healthcare professionals, and policymakers interested in learning general principles and reading to understand complex texts about health promotion, disease prevention, and policy formulation. Understand the interplay between genetics, environment, lifestyle, and socio-economic factors as outlined by leading health models such as the Dahlgren-Whitehead and Ottawa Charter. Gain insights into effective strategies for epidemiological monitoring, health education, and the deployment of tailored health intervention programs. This guide is structured to foster a comprehensive understanding of how public health operates within society and how it can be enhanced through targeted actions and informed policy.
Sơ đồ tư duy này, được tạo bằng EdrawMind, tập trung vào khái niệm "rahvatervis" (sức khỏe cộng đồng). Nó bao gồm các khía cạnh như mô hình y tế, các yếu tố ảnh hưởng đến sức khỏe cộng đồng, và các chiến lược cải thiện sức khỏe. Các chủ đề chính bao gồm mô hình sinh học - tâm lý - xã hội, các yếu tố môi trường, lối sống, hệ thống chăm sóc sức khỏe, và vai trò của Tổ chức Y tế Thế giới (WHO).
Explore the core concepts of public health with our in-depth guide that delves into the various models and determinants influencing community health outcomes. This resource is essential for students, healthcare professionals, and policymakers interested in learning general principles and reading to understand complex texts about health promotion, disease prevention, and policy formulation. Understand the interplay between genetics, environment, lifestyle, and socio-economic factors as outlined by leading health models such as the Dahlgren-Whitehead and Ottawa Charter. Gain insights into effective strategies for epidemiological monitoring, health education, and the deployment of tailored health intervention programs. This guide is structured to foster a comprehensive understanding of how public health operates within society and how it can be enhanced through targeted actions and informed policy.
r a h v a t e r v i s teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu
tervis
eestikeelne termin "tervis" tuleneb sõnast terviklik, terve
kõige sagedamini kasutatakse tervise defineerimiseks WHO poolt koostatud definitsioon:
tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid puuete ja haiguste puudumine
haigus
ebamugavus- või raskustunne
olukord, mis põhjustab inimesele kahju või valu
tänapäeva meditsiinis on laialt levinud seisukoht, et haigus peab olema tõendatud faktide , analüüside või mingil muul meditsiinis tunnustatud moel, kuid see, nn lääne meditsiinile iseloomulik lähenemine, on saanud viimastel aastakümnetel tugeva kriitika osaliseks, kuna selles käsitletakse tervist väga kitsalt ning mitte inimese- vaid haiguskeskselt
patogenees = haiguse areng
tavaarusaama järgi tervis = mittehaige olemine
tervise kontseptsioonid
jaotatakse statistiliseks, funktsionaalseks, meditsiiniliseks ja akadeemiliseks
statistiline
määratletakse tervist vaid erinevate biomeditsiiniliste (näiteks vererõhu väärtused, vereanalüüsi väärtused jne) näitajate alusel; kui neis esineb normist kõrvalekalle, siis on inimene statistilises mõttes haige.
funktsionaalne
organismi suutlikkust täita ühiskonnas oma rolli
funktsionaalsete normide määratlemine nõuab aga kokkulepitud väärtushinnangute olemasolu ja sõltub seetõttu palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks
meditsiiniline
tervise mõistet meditsiinis käsitleb enamik inimestest haiguse puudumisena, jättes kõrvale muud tegurid (heaolu ja elukvaliteedi)
kui me võtame tervise määratlemisel arvesse ka heaolu ja elukvaliteedi mõiste, siis võib näiteks füüsilise puudega ratastooli jäänud inimest nimetada terveks, kui ta on säilitanud suutlikkuse eluga toime tulla ja seda nautida. Seda meditsiinilist ehk biomeditsiinilist mudelit on palju kritiseeritud, kuna mudel ignoreerib sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid, mis tervist mõjutavad.
akadeemiline
akadeemiline kontseptsioon on seotud kahe suure teadusvaldkonnaga: psühholoogia ja sotsioloogiaga
sellisel lähenemisel nähakse tervist kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete aspektide omavaheliste mõjude tulemust, olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandus ja paljud teised teadused
viimastel aastatel on tähelepanu keskmesse tõusnud just kogukonnateadused.
tervis on mitmemõõtmeline, sisaldades endas nii füüsilist heaolutunnet, psühholoogilist heaolu (rõõm, rahulolu jm) ning ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust
salutogenees
Ameerika-Iisraeli teadur Antonovski käsitleb tervist kui muutuvat suurust, mis halveneb või paraneb erinevate tervisemõjurite toimel ning tõi käibele salutogeneesi mõiste
ta leidis, et inimese tervise määravad keerulistes, rasketes ja stressirikastes olukordades just tema toimetulekuoskused
definitsioon:
tervise areng on üksikisikute ja rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess
riigi tasandil rahvatervise alased tegevused
elanikkonna tervisliku seisundi jälgimine ja monitooring
epideemiate ennetamine ja kontrollimine
keskkonna ja tööohutuse tagamine: toit, vesi ja tööohutus
pakutavate teenuste juurdepääsu ja teenuse kvaliteedi tagamine
valmisolek katastroofideks ja kriisiolukordades tegutsemiseks
rahvatervisealased uuringud uute lahenduste väljatöötamiseks
paikkonna mobiliseerimine ja arendamine
rahvatervisepoliitika arendamine
saab jaotada 3 rühma:
1. esmased ennetusstrateegiad
eesmärgiks edendada ja kaitsta tervist ja vältida haigusi
2. teisesed ennetusstrateegiad
eesmärgiks haiguste varajane avastamine ja ravi
3. kolmandad ennetusstrateegiad
eesmärgiks töövõimetuse vältimine ja teovõime taastamine
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) kontseptsioon inimese tervist mõjutavatest determinantidest
WHO definitsioon:
tervise determinandid on personaalsed, sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja keskkondlikud tegurid, mis mõjutavad tervisestaatust nii indiviididel kui ka rahvastikus
pärilikud eeldused ehk geenid 20-30%
elukeskkond 20%
eluviis 40-50%
arstiabi ehk tervishoid 10%
TAI definitsioon:
tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas
tervise determinantideks on Kasmel & Lipandi järgi:
poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid - poliitilised otsused, demokraatia, kultuur jne.
sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid - haridus, töö, sissetulek, etnilisus, sotsiaalne toetus jne.
käitumuslikud tervisemõjurid - toitumine, kehaline aktiivsus, tubaka ja alkoholi tarbimine, seksuaalkäitumine, liikluskäitumine jne.
keskkondlikud tervisemõjurid - füüsiline, bioloogiline, sotsiaalne, kultuuriline jne.
bioloogilised tervisemõjurid - vanus, sugu, pärilikkus, kehakaal, vererõhk jne
Ottawa Harta 1986.a. tervisedenduse deklaratsioon
toodi välja viis peamist tegevusvaldkonda parema tervise tagamisel rahvastiku tasandil:
1. kujundada sellist poliitikat, mis toetaks tervist
2. luua tervistsoodustav elukeskkond
3. suurendada kogukonna osa tervise tagamisel
4. arendada isiklisse oskusi ja teadmisi
5. ümberorienteerida terviseteenistused
terviseedendamise vahendid Rahvatervise seaduse järgi
tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana
terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine
tervistavate teenuste arendamine
eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine
tervist soodustava elukeskkonna kujundamine
tervisemõjurite mudel
Barclay ja Fleming'i tervisemõjurite mudel
mudeli järgi jagatakse tervist mõjutavad tegurid neljaks:
personaalsed
geneetika, rahvus, sugu, sünnikoht, enesehinnang, toimetulekuoskused, eluviis, mis omakorda kujuneb sotsiaalsete normide poolt kultuurikeskkonnas
majanduslikud
töö, sissetulek ja sotsiaalne positsioon, haridus
keskkondlikud
kodu- ja töökeskkond, füüsikaline keskkond
sotsiaalsed
rahu ja turvalisus, paikkond, personaalsed suhted
Dahlgren ja Whitehead'i tervisemõjurite mudel
inimese tervist mõjutavad üldiselt sotsiaal-majanduslikud, kultuuri ja keskkonna tingimused, sotsiaalsed ja ühiskonna mõjurid, elu- ja töötingimused, individuaalse eluviisi ja bioloogilised mõjurid
inimese tervis oleneb suuresti sellest, millise ühiskonnaga riiki ta sünnib
riigi poliitilised otsused määravad võrdseid võimalusi enesearengus, tööhõivet ja töötingimusi, hariduse kättesaadavust, elamumajandust, keskkonna puhtust ja kogu sotsiaalpsühholoogilist õhkkonda riigis
sotsiaalsetest ja keskkondlikest tingimustest sõltub indiviidi käitumine
Ryan ja Travis'e tervise determinantide mudel
kui keskenduda tervisedenduses ainult elanikkonna teadlikuse tõstmisele, oskuste arendamisele ja teavitamisele, siis see ei ole efektiivne, puudutab vaid mõningaid tervisemõjureid ning ei anna oodatavaid tulemusi
tervist aga mõjutavad veel lisaks indiviidi ja grupi kultuuritraditsioonid, riigi poliitiline süsteem, majandus, keskkond, psühhosotsiaalsed tegurid ning paljud muud mõjurid, mis vajavad edasisi uuringuid
Tarlov'i tervisemõjurite mudel
selle mudeli järgi liigitatakse rahvastiku tervise mõjurid nelja kategooriasse:
geenid ja bioloogia 5%
tervishoid ehk meditsiiniabi 17%
terviskäitumine
sotsiaalsed mõjurid 25-60%